On õhtuid, mil pärast viimaste külaliste lahkumist istud korraks maha ja mõtled – just selliste hetkede pärast tasubki seda kõike teha.

Päeval oli isegi veidi liiga palav ja käisime mitu korda tiigis end jahutamas. Nüüd on aga kätte jõudnud ka parmude aeg ning jõudsin üsna kiiresti järeldusele, et peame parmupüünised üles panema. Muidu pole varsti ujumisest enam erilist rõõmu, sest keegi tuleb ja näksab valusalt tagumikust tüki välja.

Aga õhtuks oli ilm täpselt selline, nagu ühest Eesti suveõhtust unistada võiks – soe, värske ja lihtsalt ideaalne.

Dagö on Kalju-laval alati eriline

Dagö on meie juures kuidagi alati eriti mõnus.

Kui laulud on tuttavad ja juba aastaid peas olnud, hakkab jalg iseenesest takti lööma ja puus muusika saatel nõksuma. Lauri Saatpalu humoorikad vahejutud panid publiku naeratama ning Peeter Rebase kaasaelav pillimäng tõmbas endalgi rütmi sisse.

Kõlasid paljud meie lemmikud, kuid ometi jäi tunne, et oi kui palju häid lugusid jäi veel mängimata. Kuigi kontsert kestis pikalt, oleks tahtnud seda lihtsalt edasi nautida.

Dagö on Kalju-laval saanud juba traditsiooniks. Ja seda traditsiooni me murda ei plaani.

Sellisena ma neid õhtuid ette kujutasingi

Kontserdiks valmistusime mitu päeva. Küpsetasime suure hulga kooke ning õhtu jooksul saime korduvalt kuulda, kui maitsvad need olid. See tegi südame väga soojaks.

Sellistel hetkedel mõistan jälle, et visioon, mis kunagi ainult peas eksisteeris, on päriselt ellu ärganud. Just sellisena olen neid õhtuid alati ette kujutanud – inimesed naudivad head muusikat, saavad sõpradega kokku, jalutavad ringi, söövad kooki, vaatavad lõket ja lihtsalt veedavad ühe ilusa suveõhtu.

Meie uus Härra Jänese Gurmee kohvik jäi seekord küll veidi tagasihoidlikumaks. Ju siis ei olnud eile popkorni publik. Ka lapsi oli tavapärasest vähem ning eks seegi mõjutas.

Sellel kohvikul on aga meie pere jaoks eriline tähendus. Idee sündis tegelikult meie laste Kaspari ja Melissa peas ning minul oli rõõm see päriselt ellu äratada. Nemad on Härra Jänesest täiesti vaimustuses – eile külastasid nad oma lemmikkohvikut lausa viis korda. See on vist kõige ausam tagasiside, mida üldse saada saab.

Loodame väga, et Härra Jänes toob sama palju rõõmu ka teistele lastele ja peredele ning muutub tasapisi üheks toredaks osaks Kalju-lava suveõhtutest.

Üks mõte jäi siiski õhtust kaasa

Lava taga vesteldes sain teada, et paljusid muusikuid ootas samal nädalavahetusel ees veel mitu kontserti. See pani taas mõtlema, kui tihedaks on Eesti suvine ürituste kalender muutunud.

Tegelikult on see ju tore – Eestis toimub nii palju head muusikat, inimestel on valikut rohkem kui kunagi varem ning artistidel jagub tööd.

Samas tähendab see ka seda, et publik jaguneb üha rohkem erinevate ürituste vahel. Korraldajana paneb see paratamatult mõtlema, kuidas pakkuda külastajatele parimat võimalikku elamust ajal, mil kulud kasvavad ja konkurents muutub järjest tihedamaks.

Meie pere jaoks ei ole Kalju-lava kunagi olnud lihtsalt äriprojekt. Kõige olulisem ei ole see, mis toimub laval, vaid kõik see, mis sünnib publiku seas – kohtumised, ühised laulud, naeratused ja suve mälestused. Just see annab motivatsiooni iga kontsert südamega ette valmistada.

Aitäh!

Suur aitäh kõigile, kes eile Kalju-laval koos meiega selle ilusa suveõhtu veetsid.

Kalju-lava ei ole meie jaoks lihtsalt lava. Kõige olulisem ei ole mitte see, mis toimub laval, vaid see, mis sünnib inimeste vahel – ühised laulud, naeratused, kallistused ja mälestused, mis jäävad veel kauaks südamesse. Aitäh, et loote neid hetki koos meiega.

Fotod: Jaak Karin, Aiti Niinemets ja Mona Veske.