Väikeste Lõõtspillide Ühing

VLÜ ehk Väikeste Lõõtspillide Ühing alustas oma tegevust juba 30 aastat tagasi. Täna, 2019 on Kalju-laval esinev koosseis Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev ja Sander Udikas. Meeste esitlustes on tunda meremeeste aateid, populaarsemate lugude hulka kuuluvad näiteks “Vana madrus”, “Grand Marina”, “Miljuneer” ja “Kesk õitsvaid lilla”. Nagu nimigi ütleb, on põhirõhk lõõtspilli mängul. “Meid hoiab koos armastus mere vastu,” usuvad VLÜ pillimehed.


Kokku satuti mängima üsna lõbusal viisil. Noort Matvere südant ei suutnud rokkmuusika enam täita ja uus armastus leiti Vikerraadiost tihti kuuldud Eesti lõõtsa ehk rahvakeeli Tepo pilli. Ning ühel toredal kokkusaamisel osteti väikesest maakohast paar väikest lõõtsa. Algselt plaaniti ansambli nimeks panna “Pal tänava poiste” kitliühingu järgi end nimetada“Väikeste Mustade Lõõtspillide Ühinguks”, kuid mõni karmoška oli juba valgeks võõbatud, seega läksid tillukeste pillide mängijad Pärnu Maakonna Valitsusse mittetulundusühinguks kuulutama Väikeste Lõõtspillide Ühinguna. Edaspidi mängiti järjest suurematel pidudel pea iga nädalavahetus, mille tõttu tuli ajapikku ka väikesed lõõtsad suuremate vastu vahetada. 90-datel oli ansambli esinemistasu viinapudelites, mida oli raskel ajal lihtne vahetada näiteks paagitäie bensiini vastu, et uutele üritustele saaks kohale jõuda. Pärimusmuusika oli maailmas ammu buum ja juba oli see buum otsapidi Eestisse jõudnud. Alul mängiti valsse ja reinlendreid, näpuosavuse edenedes ka polkasid. Nõudlus vanaaegsete laulude ja pillilugude järele oli korraga väga suur. Laulud tulid hiljem ja ka ainult seetõttu, et nõuti. Paljud vanema põlvkonna inimesed olid lausa häiritud, kuuldes verinoorte meeste esituses nende endi või nende vanemate noorusaegseid palasid.


Ühingu liige Marko Matvere kinnitas, et bändimehed said tõesti “naisi, sulli ja feimi”, kuid see polnud tema eesmärk, kui ta VLÜ-ga alustas. Ta meenutab Vikerraadio muusikasaates “Aeg peatub”, et 1990ndate algus oli isegi Eesti tippnäitleja jaoks majanduslikult nii karm aeg, et Väikeste Lõõtspillide Ühingu tegevus aitas tal perel hinge sees hoida. “Oli pooleteise aasta pikkune periood, kus ka sellest ei piisanud, sest näitlemise eest ei makstud toona ikka mitte muhvigi. Olin teatris tisler ja ühel hetkel oli selline seis, et hommikul kell 7.00 läksin töökotta, kell 11.00 läksin näitlejana proovi, kell 15.00 läksin kuni õhtuse etenduseni puutöökotta. Pärast õhtust etendust läksin veel töökotta ja läksin viimase bussiga koju. Ja reede-laupäeva öösel ma puutöökotta ei pääsenud, sest lõbustasin teises Eesti otsas ansambliga rahvast.”


Ansambel on nüüdseks folkmuusikat au sees hoidnud uhked 30 aastat. Rõõm ja lust selle muusika viljelemise vastu on meestel ajaga aina suuremaks läinud ning patt oleks seda tunnet ainult endale hoida. “Ja üleüldse väga vinge on olla moosekant minu meelest, käia külast külla, kõrtsist kõrtsi, peolt peole ja mängida inimeste rõõmuks,” on Matvere öelnud.

ALLIKAD: